Lahemaa Oandu Forest Trails

Oandus lakkab Lahemaa olemast laudteepäev ja muutub metsaks. Siinne RMK looduskeskus asub Eesti pika matkatee põhjapoolses otsas ja on kahe väga erineva matka lähtepunkt: Oandu loodusrada, umbes 4,7 km pikkune ring läbi kunagi lageraiumata jäänud põlise kuusiku ja männiku, ning Oandu-Altja rada, umbes 4,5 km ühes suunas, mis laskub läbi metsa ja rahnuväljade rannikule ja taastatud Altja kalurikülla. Loodusrada on siin peamine: infotahvlid selgitavad metsa suktsessiooni, lamapuidu ökoloogiat ja metsandust ning puud teevad ülejäänu — kaks sajandit vanad kuused, tormiheite hiiglased, mis on jäetud kõdunema, meetrised sipelgapesad ja tüved, millel on pruunkaru küünisjäljed ja hõõrumiskohad. Eestis on umbes 900-1000 pruunkaru ja see on tõeline karumaa.

Siin kõndides tundub, et oled pigem Soomes kui paar kilomeetrit lääne pool asuval korrastatud mõisamaastikul. Loodusrada on lainjas metsapõrand, juured, okkad ja lühikesed laudteelõigud üle märgade nõgude, kõige sügavam ja samblasem osa keskel, kuhu valgus vaevu ulatub. Otsi kriimustuspuid — vaigujoonelisi kuuski, kus karud on koort rebinud — ning rähniauke ja metsnugise jäätmeid, millele tahvlid osutavad. Altja rada vahetab siis metsa ranniku vastu: liustike jäetud rändrahnud, kadastik ja lõpuks küla ise oma võrgukuuride, puidust kiige ja kaua tegutsenud kõrtsiga, kus pakutakse eesti talutoitu. Enamik kõnnib alla ja lepib kokku tagasisõidu või pöörab ringi ja teeb üheksa kilomeetri pikkuse päeva. Looduskeskuse väike näitus väärib kümmet minutit loomajälgede ja metsanduse ekspositsiooni pärast.

Arvesta vähemalt poole päevaga ja vali kombinatsioon enne kohalejõudmist: ainult loodusrada on kaks tundi; loodusrada koos Altja ja tagasitulekuga neli kuni viis; loodusrada pluss ühesuunaline kõnd Altjale ja lõunasöök kõrtsis on parim variant, kui sul on kaks autot või vastutulelik juht. Kanna korralikke jalanõusid — see on pehme metsapinnas juurte ja mudaga, mitte laudtee — ning võta juunist augustini tõrjevahend, kui on aktiivsed nii sääsed kui puugid. Kontrolli pärast jalgu puukide suhtes; Eestis on nii puukborrelioos kui puukentsefaliit ja see elupaik on esmaklassiline. Karud on pelglikud ja päevased kohtumised äärmiselt haruldased, kuid tee tavalist müra, hoia koeri rihma otsas ja ära jäta toitu välja. Sügis toob jahihooaja; teated on raja alguses üleval ja neid tuleks lugeda.

Oandu asub Lahemaa idapoolel, Tallinnast umbes 85 km: maanteed 1 (E20) ida poole, siis põhja Sagadi ja Altja teedele, sõitu umbes tund ja veerand. Sagadi mõis on kolme kilomeetri, Palmse umbes viieteistkümne kaugusel; Rakvere on 40 km lõuna pool. Looduskeskuse juures on tasuta parkla ehk kahekümnele autole ja see täitub harva. Ühistransport raja alguspunkti ei jõua: Tallinna bussid Võsu ja Käsmu suunas sõidavad mööda maanteed ja rannaküladesse, jättes sind mitu kilomeetrit puudu, nii et auto, jalgratas või broneeritud retk on praktiliselt kohustuslik. Jalgrattasõit on suvel hea variant — pargi kruusateed on vaiksed ning nii Sagadi kui Palmse rendivad hooajal rattaid, mis muudab Oandu rahuldavaks ringiks, mitte edasi-tagasi sõiduks.

Oandus on kõik tasuta: rajad, parkla, infotahvlid, lõkkekohad ja looduskeskuse väike näitus. RMK hooldab matkatee ääres ka tasuta kasutatavaid metsaonne ja lõkkekohti saabumise järjekorras. Raha kulub pigem lähedal kui siin — Sagadi mõisa metsamuuseum küsib täiskasvanult umbes €10, Palmse mõisamuuseum umbes sama, ning lõunasöök Altja kõrtsis on pearoa eest umbes €14-20 ja kohalik õlu €5-6. Rattarent Sagadis või Palmses maksab tavaliselt €15-25 päevas. Giidiga Lahemaa päev Tallinnast koos transpordi, loodusgiidi ja mitme peatusega maksab enamasti €70-120 inimese kohta. Kui sõidad ise, on ainsad kindlad kulud kütus ja kaasavõetud lõunasöök.

Mets loeb end aasta jooksul erinevalt. Mai ja juuni algus on parim üldine aken: lehepuhkemine, linnulaul kella neljast hommikul, ülased ja putukad veel mitte täies jõus. Juuli ja august on soojad ja rohelised, aga sääserohked, ning rannikulõik on siis kõige mõnusam, et Altjas või Võsul ujuda. September ja oktoober on suurepärased — seened, kuldsed kased musta kuuse vastas, jahe õhk, putukaid pole ja on võimalus saada ring täiesti endale. November kuni märts annab lumevaikse metsa ja loomajäljed, kuid päevavalgust napib, rada võib lume all olla raskesti jälgitav ja looduskeskus on suletud. Kellaaeg loeb vähem kui rabas, ehkki koidik ja hämarik on ajad, mil loomad liiguvad.

See sobib matkajatele, linnuvaatlejatele, seenelistele ja peredele, kelle lapsed jaksavad neli kilomeetrit ebatasast pinnast; sobib ka neile, kelle jaoks Viru raba oli liiga rahvarohke. Ratastooli või lapsevankriga ligipääsetav see mingis mõistlikus tähenduses ei ole ja see ei ole tunniajaline peatus enne rongi. Lähedal on Sagadi mõis metsamuuseumiga kolme kilomeetri kaugusel, Palmse mõis viisteist, Altja kõrts ja kiik raja lõpus ning Võsu rannad ja Käsmu kaptenite küla 20 minuti sõidu kaugusel. Hoiatused: pruunkaru on turundusnael ja sa peaaegu kindlasti ei näe teda — realistlik tasu on küünisjälgedega puud. Viidad on head, kuid võrgustikku on lihtne valesti hinnata, nii et loe alguses kaarditahvlit, mitte ei eelda lühikest ringi. Ja puugid on siin päris, mitte teoreetiline probleem.

Lahtiolekuajad

Vaba juurdepääs, piletit pole vaja ühelgi kellaajal · RMK looduskeskuse näitus samuti piletita

Rajad avatud iga päev, 24 h, aasta ringi · RMK Oandu looduskeskus mai-sept, iga päev 10:00-17:00 · Sügisel on raja alguses üleval jahihooaja teated

Mida vaadata

• Karu küünise- ja hõõrdejäljed kuusetüvedel — Tähistatud peatuspaigad Oandu looduseraja ringil
• Vana kuivanud puit ja tuulest langenud hiiglased — Looduseraja kõige sügavam keskosa
• Altja võrgukuurid ja külakiik — 4,5 km pikkuse Oandu-Altja raja rannapoolne ots

Näpunäited

• Kõnni ühte suunda Altjale, söö lõunat kõrtsis ja korralda tagasisõit.
• Kontrolli end aprillist oktoobrini pärast iga jalutuskäiku puukide suhtes.
• Tule septembri lõpus seente, sügisvärvide ja tühja raja pärast.